Üleminevad visked ehk turnover visked

Üheks discgolfiga kaasas käivaks naudinguks ja ilmselt kõige enam rahulolu tunnet tekitavaks asjaks on uute visete ja nendest visetest tulenevate visketrajektooride ära õppimine. Kuna kõigil ketastel on omadus lennu lõpuosas hajuda kas paremale või vasakule, sõltuvalt  pöördest ehk spinni tugevusest, mis viskesse on rakendatud, siis on ketta tema loomulikust hajumistrajektoorist kõrvale saamine üks esimesi suuremaid etappe discgolfari arengus. Sellise viske selgeks saaamisega kaasneb mängijale ka arusaam, et tegelikult on üleminevat viset ehk turnover shot’i võimalik sooritada väga erinevatel viisidel ja sealjuures lähebki asi huvitavaks ning lõbusaks.

Iga discgolfar suudab teha hyzer viset , kuna tegemist on tegelikult täiesti loomuliku keha ja käte hoiakuga, mis sunnib meid selliseid viskeid sooritama. Alustavate mängijate puhul on see täiesti tavaline, et visked sooritataksegi peamiselt ainult hyzeris ehk ketas lastakse käest lahti nurga all, mille tulemusena hajub ketas terve oma lennu talle loomuliku lennutrajektoori suunas. Samas on anhyzeris viske sooritamine aga esialgu suhteliselt keeruline, kuna see eeldab, et sa valitsed oma keha ja ka mõttetööd viske hetkel piisavalt, et suudaksid ketta loomulikust visketrajektoorist erineva ülemineva viske ehk “annuka” üldse teele panna. Need mängijad, kes on juba üleminevate visete sooritamise omandanud ja suudavad panna ketta lendama tema loomulikule visketrajektoorile vastupidises suunas, teavad et tegemist on täpsemalt sama palju ka teaduse kui kunstiga. Oluline pole mitte ainult tunnetus vaid ka õige tehnika.

Discgolfimängijaid võib laias laastus jagada kaheks – on need, kes on omadanud oskused, kuidas konkreetset ketast ja millise tehnikaga viskama peab ning need, kes seda teinud ei ole. Selliste oskuste omandamine nõuab lihasmälu rakendamist ja viskele mõtlemist, kuna viskaja automaatne soodumus ja kehaline hoiak on kettaid visata hyzer nurga all.Saades aru, kuidas üht või teist viset sooritada, arendad sa ennast tegelikult väga kiiresti. See on ka üheks oluliseks põhjuseks, miks erinevatest viskestiilidest arusaamine ja nende omandamine on väga tähtsad, sest sa ju tahad kiiresti oma tulemusi väiksemaks saada.

Siit edasi räägime kõigepealt sellest, mis on üldse vahe ketta üle keeramisel ja anhyzer viske sooritamisel. Ketta üle keeramine tähendab sisuliselt, et muudetakse ketta loomulikku lennutrajektoori. Näiteks paremakäelise mängija tagantkäe viske loomulik hajumise trajektoor on vasakule (kas koheselt või viske lõpuosas, sõltuvalt kettast ja sellest millise nurga all ketas käest lendu lastakse). Seega mängija, kes tahab, et tema vise hajuks paremale, peab piltlikult öeldes ketta üle keerama. Annuka viskamine on lihtsalt üks mitmest võimalusest, kuidas ketast üle pöörata, et ketas oma loomuliku trajektoori asemel teises suunas loomuliku lennutrajektoori suhtes hajuks.

Seda, kas ja kui palju ketas üldse üle läheb mõjutab laias laastus 6 erinevat faktorit: kaldenurk ehk kuidas käest lendu lastakse, lahti laskmise hetk, trajektoor, pööre või spin, mis ketasse suunatakse, tuul ja ketta enda stabiilsus. Kõigi nende omadustega saab mängida, saavutamaks just endale sobiv lennujoon, lisaks saab neid omadusi ka omavahel kombineerida, loomaks siis kõikvõimalikke lennujooni, mida parasjagu on tarvis. Heaks analoogiaks nende kuue kombinatsiooni miksimisel on värvide omavaheline kombineerimine, mis annab kõikvõimalikke uusi värvilahendusi. Discgolfi kontekstis tähedab see seda, et su mäng muutub lihtsalt järjest paremaks, sest sa oskad järjest enam neid kuute tunnust omavahel kombineerida ja luua järjest enam uusi “värve” ehk viskeid.

Lahti laskmise nurk ja punkt

Lahti laskmise nurk tähendab  nurka, millega ketas käest lendu läheb. See on ilmselt kõige arusaadavam ja lihtsamini mõistetav omadus just neile, kes alles mänguga alustavad ja erinevaid viskeid püüavad sooritada. Lahti laskmise nurk on anhyzer viske puhul kõige olulisem faktor, kuna sellest sõltub milline on nurk, mille ketas peab lennu ajal ületama, et jõuda loomulikust lennutrajektoorist kõrvale. Kõige lihtsam viis kuidas anhyzer viskest aru saada ongi mõelda enda jaoks lihtsalt, et tegemist on hyzeri ehk loomuliku lahti laskmise asendi vastandi või peegelpildiga. Kui hyzeri puhul on randmest kaugem ketta serv suunatud pigem alla poole maapinna suunas, siis anhyzeri puhul on randmest kaugem kettaserv ehk ketta vasak serv suunatud pigem välja poole ehk üles poole. Lahti laskmise hetk on täpselt see, mida sa tõenäoliselt arvad, et ta on ehk siis see on see hetk kui sa ketta käest lendu lased. Annukate puhul on oluline, et ketas lendaks kõrgemale kui tavaliste visete puhul, kuna muidu ei jää kettale piisavalt aega ja lennupikkust et tagasi normaaltrajektoorile pöörata. Lisaks ei liugle üleminev vise tavavisetele sarnaselt ja seega on oluline, et ketas lastaks lendu pisut kõrgemalt kui hyzer või mõnda muud viset tehes. Annuka puhul hakkab ketas kaotama kõrgust kohe, kui ta jõuab oma nii-öelda kõrgpunkti ja sellepärast ongi oluline, et lahti laskmine toimuks suunaga rohkem üles poole. Siit me jõuamegi tegelikult trajektoori juurde.

Visketrajektoor

Trajektoori mõjutab ja juhib viskejoon, millega ketas lendu lastakse ehk käest lahti laskmise ajastus ja suund. Visates ketast paralleelselt maaga, peaks trajektoor olema üsnagi sirge, sõltuvalt muidugi visatavast kettast. Kui visketrajektoor on suunaga ülespoole, siis ketas sinna ka läheb. Viskerajektoor on eriti oluline just üleminevate visete puhul – ta peaks peaaegu alati liikuma suunaga alt ülespoole, sest üleminevad visked vajavad aega ja suunaga üles poole viskamine on just kõige lihtsam viis, selle aja viskesse juurde lisamiseks.

Ketta pööre ehk spin

Väga hea discgolfari tunnuseks on tema võime kontrollida pööret ehk spinni. Ketta stabiilsuse määrab osaliselt ära just see, kui palju pöördeid ketas suudab taluda, enne kui tema loomulik hajumine viske lõpuosas uuesti võidule pääseb. Üheks võimalikus viisiks, kuidas palju pööret ketasse tekitada on ketast visata tugevalt ja kiiresti nagu sa üritaksid pikka draivi teha, kuid samas ei vaja ju mitte iga vise 100% jõudu. Väga hea mängija suudab kontrollida ja mängida selle sama jõu ja pöördega vastavalt oma vajadusele.
Kombineerides pööret lahti laskmise nurgaga on tegelikult võti saavutamaks lennujoont, kus ketas lendab sirgelt või isegi hajub teatud distantsi enne kui ta üle läheb. Sellist viset nimetatakse hyzer flip viskeks, millest allpool ka pikemalt juttu tuleb. Tegemist on visketrajektooriga, kus ketas lendab sirgelt või hajub kergelt oma loomulikku lennusuunda ning seejärel lennu edenedes läheb üle anhyzerisse ehk vastusuunda oma loomulikule lennutrajektoorile, liikudes viske lõpuosas tagasi oma loomulikule lennutrajektoorile. See saab võimalikuks just tänu pöördele. Õige kombinatsiooniga nurgast, pöördest (toorest jõust) ja trajektoorist ongi tulemuseks vise, mis esialgu liigub hyzer liinis, seejärel pöörab teatud perioodiks üle annukasse ja kui spin hakkab viske lõpuosas vähenema, siis läheb jälle normaaltrajektoorile ehk hyzerisse tagasi, hajudes oma loomulikku suunda. Seega kolm pööret ühe viske ajal, pole paha! Sellise viske selgeks saamine võtab aga aega, kuid on seda väärt, kuna selline vise võimaldab teha kõige pikemaid viskeid.

Tuul

Ilmselt oled aru saanud, et vastutuult visates muutub ketas lihtsamini alastabiilsemaks, kuna tuul, mille üle tegelikult mängijal pole kontrolli, kuid millega ta peab arvestama, annab kettale pööret ehk spinni juurde, muutes ta nii kergemini üleminevaks. Samas kui tagantuul võtab viskel pöördeid maha, muutes ketta nii ülestabiilsemaks ehk lihtsamini hyzer liini hoidvaks. Kui tuuleolud on keerulised on ketta ja viskestrateegia valikud kriitilise tähtsusega, samas kui kergemate ilmastikuolude puhul tuleb tuult lihtsalt arvesse võtta või vastavalt tuulele oma viset kohendada. Sõltuvalt tuulest peaks seega oma viskesse pandavat spinni, kas vähendama või suurendama, samas mõeldes ka viske nurgale, et näiteks taganttuule puhul oleks visketrajektoor suunatud rohkem ülespoole, kuna kettal on vaja rohkem aega, et üle minna. Tuule arvestamine üleminevate visete sooritamise sisse on oluline, sest vise mida sa sooritad 4 m/s vastutuules on tunduvalt erineva käitumisega kui  8 m/s vastutuules. Nii et järgmine kord kui sa oled enda peale tige, et selle korvi juures keerab ketas alati üle ega tule tagasi kui ilm on teistsugune, kui sa harjunud oled, siis tuleta endale seda meelde, et tuul on oluline faktor.

Ketta tüüp ja stabiilsus

Ketta tüüp ja ja stabiilsus on küll üks kuuest faktorist mille abil on võimalik üleminevat viset mõjutada, kuid ta on pigem sarnane tuule mõjuga kui teiste faktoritega. Isegi kui sul on ketas käes, pead sa ikkagi teadma, kuidas teiste faktoritega toimida, et saavutada just seda viset nagu sa soovid. Nagu ka tuul, on ketas pigem tegur, mis tuleb lihtsalt kuue faktoriga võrrandisse paika seada, kuid mille tähtsus ei ole nii määrav kui seda on teistel faktoritel.

Anhyzer S-pööre

Mis asi on üldse S-pööre, mis iseloomustab pigem lennutrajektoori kui viset ennast?

Ta viitabki ennekõike lennutrajektoorile, kus ketas keerab lennu alguses ühte suunda ja lõpetab lennu teises suunas. Kindlasti on nii mõnigi teist, kui mitte teadlikult ja tahtlikult siis kogemata säärast viset sooritanud. Võime visata teadlikult S-pöördega viset, on iga mängija jaoks suur samm edasi ja kohe kui sa saad aru, kuidas sellist viset teha, siis sa saad ka aru, et seda viset ei ole raskem teha, kui üleminevat viset, mis läheks terve tee ainult ühes suunas, tagasi loomulikule lennutrajektoorile jõudmata. Lisaks osutub selline vise ka kasulikuks olukordades, kus mingite takistuste tõttu on  ühe viske jooksul kaks pööret vajalikud. Lisaks on see ka suurepäraseks võimaluseks kuidas oma visetele anda juurde distantsi, kuna üleminev ja tagasitulev vise püsib kauem õhus.

Hyzeris viskamine nagu ka juba varasemalt sai mainitud, tähendab sisuliselt seda, et ketas lendab terve oma lennu selles suunas, kuhu ta oma loomuliku trajektoori suhtes lendaks ehk paremakäelise tagantkäe viske korral lendaks hyzeris vise  lennu algusest kuni lõpuni, liikuma vasakule. Seega selle jaoks, et visata anhyzeris peaks mängija muutma ketta kaldenurka, mis aitab kettal paremini võidelda loomulikus suunas hajumise vastu ja keerata seeläbi ka lisaks sellele loomulikule trajektoorile vastupidises suunas. Paremakäeline viskaja kasutab viske sooritamisel nurka, kus ketta vasak serv on kõrgemal ehk taeva poole ja parem serv alla poole suunatud.

Paremakäelise tagantkäe viske korral keerab anhyzer S-pöördega vise kõigepealt paremale ja siis mingil hetkel, sõltuvalt millise nurga alt ja kui palju pööret ehk spinni on viskesse pandud ja mis hetkel lahti lastud, pöörab ta oma loomulikule trajektoorile ehk hajub vasakule tagasi. Sellise viske sooritamine muutub vajalikuks, kui mõnda rada mängides tulevad ette takistused, millest muidu mööda saamine on keeruline. Näiteks kui fairwayst paremal on puud, millest ei ole võimalik otse läbi visata ja teisel pool ehk vasakul on samuti mingi takistus, näiteks vesi või puud, millest pole samuti võimalik mööda visata ja korv ise asub fairwayst  samuti vasakul, kuid veelgi enam vasakul kui seda on vasakul asuv takistus. Samas on takistused ka liialt kõrged, et saaks visata kõrge hyzer liiniga viske üle takistuste ja peaks seega viskama läbi selle varasemalt kirjeldatud ava. Selliste olukordade korral ongi heaks võimaluseks kasutada anhyzer S-pöördega viset.

üleminevad visked

Kaks olulist võtmetegurit sellise viske sooritamiseks on esiteks oma ketaste tundmine ja teiseks lahti laskmise hetke üle võimalikult hea kontrolli omamine. Kuna seda on võimalik saavutada vaid harjutamisega, siis tuleks kindlasti minna väljakule harjutama, et saada kätte tunnetus, kuidas viset sooritada. Alastabiilne ketas ei tule suure tõenäosusega mitte kunagi tagasi, samas kui väga ülestabiilne ketas ei pruugi üldse üle minnagi, vaid läheb kohe hyzer liini mööda viske lõpuni välja. Kuna iga situatsioon on mõnes mõttes unikaalne, nõuab see mängijalt erinevaid kombinatsioone nendest kuuest faktorist, millest eelnevalt ka juttu oli, mille tõttu on ka väga oluline tunda iga oma ketta lennuomadusi.

Me räägime ketta lahti laskmise hetkest, kuna see on mängijate, kes proovivad viset endale selgeks saada, kõige suuremaks takistuseks. Kui sa lased ketta lahti liiga madalalt suure anyhyzer nurga all, siis lendab see vise otse maha, minnes üle, jõudmata tagasi oma loomulikule trajektoorile. Üsna tüüpiliseks toimivaks anhyzer S-pöördega viske lahti laskmise punktiks on silmade kõrguselt või pisut kõrgemalt lahti lastud vise. Samas on see erinev ja sõltuv mängijate viskekiirusest, kettast ja olukorrast.

Flip Hyzer S-pöördega vise

Flip hyzer või hyzer flip lennutrajektoor on anhyzer lennutrajektoorile vastupidine. Hyzer flip viset on üldiselt lihtsam sooritada, kuna suurema osa mängijate jaoks on hyzer nurga all ketta viskamine palju loomulikum, kui anhyzer nurga all viskamine. Siiski tuleb aga tähelepanu pöörata sellele, et hyzer flip vise nõuab mängijalt üle keskmise käekiirust ja seega kui sa ei suuda hyzer flip viset sooritada, siis suure tõenäosusega on probleem just käekiiruses. Hyzer flip viske muudab ägedaks see, et kui vise on sooritatud õige nurga alt, õige käekiirusega ja lahti laskmise hetkega ( ja loomulikult on valitud ka õige ketas), saab mängija üsna hästi manipuleerida momendiga, millal ketas peaks üle minema hyzerist anhyzerisse. Näiteks, mida suurem on hyzer nurk, seda kauem läheb kettal aega, et üle minna ja mida kiiremat käeliigutust seejuures teha, seda kiiremini see üleminek toimub.

Kuigi hyzer flip viske omadused on anhyzer viskele vastupidised, ei kasutata neid viskeid päris samamoodi nagu anhyzer viskeid. Tavaliselt kasutab mängija hyzer flip viset kahe stsenaariumi puhul:

  • Pikal, tunnel tüüpi sirgel rajal, kus ketas peaks lõpetama ülemineval joonel, flip hyzer võimaldab võtta distantsist maksimumi enne, kui ketas hakkab üle minema.
  • Väga pikal ja väga avatud rajal, kus miski muu peale distantsi pole oluline. Flip hyzeri õigesti kasutamise korral on just sellest viskest võimalik võtta maksimaalselt kõige enam viskepikkust. Distantsivõistlustel, kus osalevad ka promängijad, on hyzer flip vise nende peamiseks relvaks. Rakendades teravat hyzer nurka ja kõrgelt lahti laskmise punkti, viib selleni, et vise teeb kolm suunamuutust, kõigepealt liikudes hyzer joonel, seejärel minnes üle anhyzer joonele ja viske lõpuosas, kui pööre väheneb, siis liikudes tagasi loomulikule hyzer joonele.
    hyzer flip viseJällegi on siinkohal ainsaks viisiks, kuidas see vise selgeks saada, seda rohkelt harjutada ja olla enesekindel. Oluline on siinkohal mainida ka seda, et mõlemat nii anhyzer kui hyzer viset on võimalik kasutada ka roller visete sooritamiseks. Rollervisked on visked, mille puhul mängija viskab meelega ketast nii palju üle, et ketas maandub anhyzer nurga all omades seejuures nii palju jõudu, et ta jääb püsti ja hakkab mööda maad veerema.

 

Viskejoone hoidmine

Nagu ka juba varasemalt mainitud, siis on paljude mängijate jaoks sirgete ja üleminevate visete sooritamine palju keerulisem, kui keeravate visete sooritamine, mis on just tingitud loomulikust hyzer asendist. Seega ei tohiks olla üllatav, et üleminevate visete sooritamine võib kujuneda veelgi raskemaks, kui sirgete visete puhul. Nagu ka S-trajektooriga visete puhul nõuab hyzer flip väga täpseid kombinatsioone nurgast, kiirusest, trajektoori valikust ja mis kõige olulisem selle visketüübi puhul pöördest ehk spinnist.

Sellele võib mõelda nii, et kui mängija tahab visata parema tagantkäe viskega anhyzer viske, mis läheb üle, peab ta valima ketta, mille suhtes ta võib kindel olla, et valitud ketta nurk võimaldab tal seda ka teha. Samas kui ta tahab, et vise hajuks viske lõpus uuesti vasakule (anhyzer s-trajektooriga vise), võiks ta kasutada sama tehnikat, kuid valima palju ülestabiilsema ketta. Kui ta aga tahab, et ketas pööraks paremale mingis konkreetses punktis, tulles sealt tagasi ja lõpetades sirge joonega, siis ainult ketta valikust ei piisa.

Erinevalt paljudest teistest visketüüpidest, kus faktorite kombinatsioonid pakuvad lõpptulemusena sarnast visketrajektoori, vajab hyzer flip vise aga pöördemomendi ehk spinni suurendamist ja ketta lahti laskmise nurga valikuga suuremat arvestamist. Spinni on võimalik suurendada piitsalöögi-laadse ketta lahti laskmise liigutusega, samal ajal vähendades follow through käigus toimuvat käe liikumist. Heaks õppimise viisiks, kuidas tehnika endale selgeks saada on võtta endale silme ette viske lennu kõrgpunkt, mis see soovitaval trajektooril olla võiks, mis peaks toimima siis nagu uksehingena, mis tähendab, et ketas jõuab selle hingeni ehk lennu kõige kõrgemasse punkti mis ühendab ketta lennutrajektoori mõlemad osad – hyzer liini ja anhyzer liini. Harjutades ja saades kätte selle tunde, mis hetkel ja millise viskeliigutuse korral ketas sinna punkti jõuab, on võimalik hakata oma viset paremini reguleerima, mõjutades nii oma visketrajektoori.
ülemineva viske visualiseerimine

Oluline on, et te tunneksite oma kettaid ja harjutaksite selliseid viskeid enne kui hakkate mänguolukordade ja võistluste käigus selliseid viskeid sooritama.

 

Allikas: https://schoolofdiscgolf.com/2015/07/04/well-know-turnover-shots-when-to-use-em-and-how-to-throw-em/

Allikas: https://schoolofdiscgolf.com/2014/12/22/mastering-the-turnover-shot-equal-parts-art-and-science/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.