Puttimise nipid – puttimise juttude kokkuvõte

Igaüks, kes golfi või discgolfi on mänginud, teab tõenäoliselt, et puttimine on suur osa mängust. Üllataval kombel aga ei panusta suurem osa mängijaid süstemaatilisse puttimise arendamisse, mis tooks endaga kaasa püsiva arengu. Samas on see jällegi hea uudis neile, kes on otsustanud oma puti arendamisse panustada, sest selline eelis teiste mängijate ees toob endaga kaasa nii madalamad skoorid ja rohkem rõõmu, sest mööda visatud putid on ikkagi suhteliselt demotiveerivad. Ja nagu mõned postitused tagasi sai juba ka räägitud, siis on vaimsel osal mängule tervikuna suur mõju, seega tasub eelise saavutamiseks trenni teha. Seega järgnevalt tulevad kokkuvõtvalt ja mõnede täiendustega esitamisele olulisemad puttimise nipid.

Kuna puttimist puudutavaid postitusi on ilmunud juba päris mitu, siis siinkohal võtame olulisemad ideed veel uuesti kokku ja lisame ka mõned uued, mis võiksid mängu arengule kaasa aidata. Esmalt tuleks aga aru saada, et on olemas mitu tõde, mis puudutavad just puttimist:

  1. Järjekindel, järjepidev puttimine on väga suur osa pidevast hea tulemuse saavutamisest.
  2. Rohkem kui ükski teine element mängus, nõuab puttimine hästi arenenud ja tugevat vaimset poolt, mis on jällegi saavutatav järjepideva harjutamisega.

Esimene punkt on oluline just eriti siis kui mängida võistlussarju, erineva kategooria võistlusi või nädalamänge, kus tulemused liidetakse kokku mitme ringi mängimise tulemusena. Sa võid ju teha ühe suurepärase ringi, kus oled väga mängus sees ja tunne on suurepärane, kuid juhul kui sa seda pole järjepidevalt, siis sa ei skoori ka järjepidevalt hästi, hoolimata sellest kui hea su ülejäänud mäng – avavisked, lähenemised ja erinevad keerulisemad visked – ka poleks, sest kui need visked, satuvad trajektoorile või raadiusesse, kust sa 100% kindlusega ära ei pane, siis on lisaviske ja lisapunktide kogumise tõenäosus üsnagi suur. Ilmselt suudab nii mõnigi lugejatest end samastada olukorraga, kus sul on küll parimad avadraivid ja head lähenemised, kuid lõpptulemusena ikkagi mitte parim skoor.

Teise punkti puhul on oluliseks läbivaks teemaks just nõuanded, mis kõik kokku loovadki puttimise ja selle terviklikkuse, mis koosneb nii tehnilisest ehk oskuse kui ka vaimsest poolest, mis eneseusku ja enesekindlust mõjutavad. Mängijad on kehaliselt ja just visketehnika osas erinevad ja see mis võib töötada ühe jaoks, ei pruugi üldsegi töötada teise mängija jaoks (grip ehk kuidas kettast kinni hoitakse, kehaasend puti sooritamisel, füüsiline vorm, jne). Kõik seisavad silmitsi aga sarnaste väljakutsetega ning võivad seega saada kasu just alljärgnevatest ideedest.

 

Harjuta nagu sa mängiksid ja mängi nagu sa harjutaksid

Sellest oli ka juba varasemalt juttu, kuid selle mõtte olulisus tasuks veelkord üle korrata. Harjutades oma puttimist lihtsalt tuimalt korvi loopides, pole kuigi hea variant ja ei too sulle midagi eriti head juurde. Pigem juhtub see, et sellise harjutamise käigus tulevad külge halvad harjumused, mis päris võistlusringil võivad visked ja seeläbi ka mänguisu sootuks ära võtta.

Igat viset sooritades tuleks üritada püüda simuleerida sisuliselt võistlusolukorda, kus midagi on reaalselt kaalul. Tuleks leida viis, kuidas endale selgeks teha, et sellest viskest on midagi sõltuv. Lisaks on oluline kogu protsessi käigus, et rutiin, mis võistlusringil sind putiks ette valmistab, oleks samuti harjutuste raames samamoodi läbi viidud. See aitab harjutamise käigus tõsta enesekindlust ja tähendab ühtlasi ka seda, et kui harjutamise käigus rutiinist koguaeg kinni pidada, siis võistlusringil rutiini läbi viies on see automaatselt sinu enda jaoks seostatav ka harjutamisega. See tegelikult toobki meid selle mõtteni, et mängi nii nagu sa harjutaksid, mis lihtsamalt öeldes tähendabki seda, et sa sisendad endale, et sa oled juba ju trenni tehes selliseid viskeid korduvalt sisse visanud ja saad sellega ka nüüd vabalt hakkama. Ei tasu lasta oma mõistusel joosta umbe mõtetest, et kui oluline see putt nüüd on, mida kohe sooritama hakatakse ja mis kõik on kaalul – oluline on just endale sisendada, et see positsioon, kust kohe on vaja vise sooritada, ei erine ju mitte karvavõrdki nendest 10st või enamast putist, mis ma trenni tehes samalt kauguselt järjest sisse panin. Sellepärast on siinkohal ka oluline, et putti harjutades oleks võistlusrutiin osa harjutusest.

Viskeliigutuse harjutamine enne õiget putti

Golfist saab tegelikult discgolfi üle kanda päris mitmeid häid õppetunde ja tehnikaid, nagu näiteks puttimise nipid mis aitavad mängu paremaks muuta. See konkreetne nipp või soovitus on seotud sellega, et golfimängijad harjutavad enne õiget lööki oma putteriga löögiharjutust, et saada kätte nende jaoks õige tempo ja rütm. Üldiselt seda discgolfis väga ei kasutata, kuna golfikepi ja discgolfi ketta hoidmisel on vahe sees, sest kepiga lüüakse palli ja seega on kepp käepikendus, mida lendu ei lasta, kuid discgolfi ketta puhul lastakse ikkagi ketas lendu.

Siiski on seda aga võimalik ikkagi kasutada. Selle jaoks:

  1. Võta sisse selline asend nagu sa tavaliselt puttimise ajaks sisse võtad.
  2. Võta putter sellesse kätte, millega sa viset ei soorita.
  3. Vali endale korvist mõni spetsiifiline punkt näiteks mõni kett või ketilüli, mida sihid ning lukusta oma pilk valitud sihtmärgile.
  4. Peagi sooritatavat putti endale ette kujutades, tee viskekäega täpselt sama rutiin ja liigutused läbi nagu sa teeksid seda õige viske korral. Pööra erilist tähelepanu just oma käekiirusele, viskejoonele ja terve keha osalusele selles viskes ning loomulikult follow through’le ehk viske lõppfaasile.
  5. Pärast harjutusvisete sooritamist ja rütmi saavutamist, võta ketas oma viskekätte ja soorita vise kettaga. Protsessi ajal keskendu valitud sihtmärgile ja korda liigutust, mida juba harjutusvisetega ilma kettata sooritasid.

Loo enda jaoks puti-eelne rutiin ja jää sellele kindlaks

Iga mängija jaoks on see kindlasti erinev ja seega tasub just enda jaoks leida see õige rutiin, sest mis töötab ühe jaoks, ei pruugi töötada jällegi teise jaoks.

Ilmselt olete nii mõnegi mängija puhul seda näinud, kui ta kas sirutab käe koos kettaga enda ette või hingab mitu korda sügavalt sisse ja astub siis markeri juurde. Need on vihjed, mis tegelikult ongi rutiini juures kõige olulisemad elemendid, kuna need valmistavad mängija vaimselt ette ja seeläbi on kindlast rutiinist kinnihoidmisel tõenäolisemalt tagatud see, et puudub hirm, kahtlused ja juhuslikud mõtted, mis võiksid panna tegema midagi sellist, mis pärast viset sind kahetsema paneksid.

Kuna reeglite alusel on sul ainult 30 sekundit oma viske sooritamiseks hetkest, mil algas sinu viskekord, siis tasuks enda jaoks rutiiniga alustada võimalikult varakult oma viskekorra saabudes. Esimene osa sellisest rutiinist on ilmselt see, et hinnatakse riski ja tasuvust ning võetakse vastu otsus, kas soovitav vise sooritada ja kuidas seda teha. See on aga ideaalis juba enne oma puttimiskorda enda jaoks selgeks tehtud, sest sel juhul on sinu korra saabudes idee elluviimine kiire ning otsustav. Kogu järgnev osa rutiinist on kaetud järgmise punkti all.

Kui käes on aeg puttida, keskendu protsessile, mitte puti väärtusele

Putile eelneva rutiini eesmärgiks on ennekõike, et sa ei mõtleks valesid mõtteid kuid ka see, et sa mõtleksid õigetele asjadele, sest stressisituatsioonides võib ajust läbi käia miljon mõtet ja puttimisel on peaaegu kõik neist viske sooritamisele kahjulikud.

Osa rutiini omamisest ongi just, et sa suudaksid keskenduda ainult konkreetsele protsessile. Lastes end emotsioonidel kanda nagu näiteks “on vaja see birdie ära võtta” või ” kui ma eksin, siis ketas rollib mäest alla,” siis tõenäoliselt sealt väga head midagi tulemas ei ole. See muidugi ei välista, et mõne mängija jaoks selline enesepiitsutamine hästi ei mõju.

 

Follow through, follow through ja veelkord follow through

Mõelge kõigele nendele vaadatud discgolfi videotele ja piltidele, kus professionaalsed mängijad on just puti teele lasknud. Võib üsna kindlalt väita, et suuremal osal neist on käsi ette välja sirutatud, koos väljasirutatud sõrmedega, mis kõik on suunatud sihtmärgile.

Viske liigutuse sooritamise lõpuosa ehk follow through on oluline tehniline osa üsna paljudes spordialades, eriti just nendes, kus midagi visatakse. Sellisest viskeliigutuse saadav kasu on mitmeosaline, sest ta aitab kaasa täpsusele, kuna sihib korvi suunas ning lisab viskele ka sujuvust ja kiirust, mis suurendab viske tugevust.

Follow through kohta võite lugeda täpsemalt ka meie varasemast puttimise nipid postitusest.

Valem pühendumise ja enesekindluse saavutamiseks läbi targa mängujuhtimise

Suur osa puttimisest on otsuste tegemine ja nendele otsustele kindlaks jäämine. Samas ei pea see olema must-valge ega kõik või mitte midagi olukord. Puttimise olukordade hindamisele tasuks mõelda rohkem kui kahele libisevale skaalale. Järgnevad puttimise nipid on üsna subjektiivsed ja nendes esinev tõenäosuste ja hinnangute andmine subjektiivsed ehk mitte nii väga loogikal põhinevad.  Seega on oluline enda jaoks nende puttimise nippide kasutuselevõtu korral läbi mõelda, kuidas võiks sellised valemid minu jaoks töötada.

Esimesel skaalal tuleks hinnata, kui raske see putt on. Kui kaugel ta korvist on, mida teeb tuul, millistest takistustest tuleb mööduda. Teisel skaalal tuleks hinnata seda, millised on võimalikud negatiivsed väljundid, mida möödavise võib endaga kaasa tuua. Ühtedeks peamisteks sellisteks negatiivseteks väljunditeks on rollerid ehk visked mille tagajärjel läheb ketas veerema. Neile järgnevad OB-d ehk raja piiridest väljas visked, mis korvide taga või kõrval võivad asetseda ja loomulikult ka takistused, milledesse ketas võib takerduda.

Mängijad kes lihtsalt otsustavad, et nad nüüd viskavad, kohandamata oma viset vastavalt tingimustele, kaotavad suurema tõenäosusega ka oma viske järel punkte. Kui te hindate näiteks oma 25 meetrise puti tabamise tõenäosuseks 40%, kuid lisate sellele üsna tasase ja rohuse maapinna, siis peaks putt olema täitsa võimalik, sest maapind on tasane ja seega kusagile kõrvale ketas mittetabamise korral ära veereda ei tohiks.

Samas kui 15 meetrise puti tabamise tõenäosus on 60%, kuid millest vaid 2 meetri kaugusel on järv, siis võtad sa üsna suure riski seda putti ette võttes, mitte aga lihtsalt korvi juurde lay up’i visates.

Selle illustreerimiseks ka üks näide, kus skaalal 0-100 on 100 kõige agressiivsem putt ja 0 on täielik lay up ehk lihtsalt korvi juurde viskamine või kindla peale viskamine. X on siinkohal puti tabamise tõenäosus ja Y möödaviske tõenäosus. Seega X+Y= suhtarv, mis ütleb kui palju tuleks viskesse panustada, et see õnnestuks versus see kui palju tuleks panustada, et tagasituleku putt õnnestuks juhul kui kui möödavise ikkagi toimub.

Siia kohe näide ka, et asi liiga segaseks ei jääks. Meil on allamäge 10 meetrine putt ja seda tuulisel päeval. Valemis tähendaks see umbes midagi sellist, kus tabamine ehk X=50% ja möödaviske ning lisapunktide võtmise tõenäosus on Y=60%.Nendest kahest kujunebki suhtarv, mis ütleb 0-100 skaalal, et 50/50 võimaluse juures pole see putt agressiivset lähenemist väärt, vaid tasub mängida kindla peale. Kuna tegemist pole reaalse matemaatikaga, vaid endapoolse hinnanguga, kuidas asjad minna võiksid siis ei pea siinkohal kahe tõenäosuse summa olema 1 ehk 100% ning ka hinnangud skaaladele on ikkagi subjektiivsed, mitte matemaatiliste reeglite alusel välja arvutatud suhtarvud või tulemused.

Näite kaks puhul ollakse korvist kaheksa meetri kaugusel, mille kõrval asub tee, mis on ühtlasi ka OB jooneks. Hinnang X väärtusele oleks 85% ja Y väärtusele 70%, kuna möödavisatud putid satuvad sagedamini teele OB-sse kui mujale. Tulemuseks on putt, millega minnakse ära panema, kuna ollakse üsna kindlad, et pannakse ära, kuid see putt ei ole mitte agressiivne ja kiire, vaid pigem rahulik, mis minimeerib riski OB-sse sattuda, juhul kui ta korvi ei lähe. Seega kujuneb subjektiivseks hinnanguks 0-100 skaalal umbes 76.

Kasuta, aga ära kuritarvita kette

Discgolfi looja Ed „Steady“ Headrick disainis korvid just selliselt, et ketid kettaid püüaksid ja need seejärel korvi kukuksid. Selle jaoks, et ketid töötaksid mängija kasuks tuleb aga õigesti valida viske kiirus ja viske tugevus.

Sellist õiget kiirust ja tugevust on raske kirjeldada, kuid kõige paremini kirjeldab seda ilmselt heli, mida ketid teevad, kui perfektne putt kettidesse lendab ja seejärel korvi kukub. Putid, mis on liiga tugevad kõlavad ka tugevamalt nagu taldrikud trummikomplektist ning putid, mis on liiga nõrgad meenutavad bowlingu palli, mis tabab vaid kolme kurikat.

Põhjus, miks üldse putti õige tugevusega kettidesse peaks viskama on rohkem seotud visuaalse poolega. Korvi struktuur on disainitud selle eesmärgiga, et mängija sihiks tugiposti, mis korvi keskel asub. Kui aga seda ignoreerida ja visata korvi lohakam vise, siis tegelikult te eirate korvi disaini eesmärki ja tõenäoliselt viskate te ketast ka nurga all, mis tähendab, et ketas lendab korvi peale halva nurga alt. Selle tulemusena võivad sellised putid kettidest välja lennata ja mitte korvi kukkuda.

puttimise nipid

Allikas: http://giphy.com/gifs/golf-disc-skillz-vGRutyb38X7AA

Samas putid, mis on jällegi liiga tugevad, võivad viskajat karistada mitmeti. Liiga tugevad putid võivad saada rikošeti ja lennata kas kettides läbi või siis põrgata tagasi, jällegi korvi minemata. Seda kõike sellepärast, et ketid on disanitud püüdma kindla kiirusega viskeid. Isegi perfektselt sihitud puttidega võib nii juhtuda ja juhtubki, näiteks tabades keskel asuvat posti ja välja põrgates. Tugeva puti puhul on miinuseks kindlasti ka see, et kui vise täiesti ebaõnnestub, siis ta võib lihtsalt väga kaugele eemale ära lennata.

Tee endale selgeks oma puttimise ulatus

Nõuanne on oluline ennekõike neile, kelle jaoks on oluline tulemus.

Loodetavasti oled muutumas tänu rohkele mängimisele ja harjutamisele üha paremaks. Samas tasub tähele panna, et igal ajahetkel on sul mingi spetsiifiline ulatus või puti tabamise tõenäosus. Siinkohal on oluline, et sa oleksid oma tabavuse ja ulatusega kursis ja sinu otsused põhineksid just sellel tabavusel ja ulatusel, mitte soovil, milline see tabavus või ulatus olla võiksid.

Kuna inimesed on paratamatult emotsionaalsed, lasevad nad end kergesti ka emotsioonidest ja oma egost otsuste tegemisel mõjutada. Tegelikult tuleks aga otsuseid võtta vastu lähtuvalt loogikast nagu seda teeb Dr.Spock või Sherlock Holmes ehk ratsionaalselt ja loogikast lähtuvalt. Tundes oma puttimisulatust, saad sa teha otsuseid lähtuvalt oma reaalsetele oskustele antavast hinnangust, mitte soovhinnangust. See pole aga sugugi nii lihtne tegudes, kui ta seda on sõnades.

Raskemaks muudab sellist hinnangut ka asjaolu, et puttimine on tegelikult ju vägagi varieeruv olles erinev ringide lõikes kui ka mängitavate korvide lõikes. Mõni päev lihtsalt on mingil põhjusel putt täiesti paigast ära või valutab mõni kehaosa, mis puttimist raskendab. Seega peab pidevalt enda jaoks seda teadmist kohandama ja variante hindama.

Tundes oma viskeulatust oled sa tegelikult enda suhtes aus ja realistlik just selles osas, et sa tead, kus on sinu puttimine täna ja sa saad sellest tulenevalt teha ka otsuseid, kuid see on samas seotud ka pidevate väikeste muutustega kiiresti kohanemine.

Rohkem ilmselt niipea puttimise erinevatele tehnikatele oma postitustes me ei keskendu, vaid võtame fookusesse uued, kuid samuti olulised teemad, mis on erinevate mänguelementide ja mängu parandamise juures olulised. Seniks aga, minge rajale, võtke kasutusele mõned uued puttimise nipid ja nautige mängu!

Postituse allikad:

http://rattlingchains.com/?p=3641

http://rattlingchains.com/?p=3639#more-3639

https://schoolofdiscgolf.com/2011/12/23/putting-technique-borrowed-from-ball-golf/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.