Puttimise harjutamine

Kui eelmine kord rääkis Urmas sellest, et kes või mis siis ikkagi peaks discgolfi mängides töö ära tegema, kas mängija või valitud ketas, siis seekord jätkan mina puttimise teemadel ehk miks on nii oluline puttimise harjutamine.

Tavatarkus või lihtne talupojamõistus ütleb meile et puttimine ehk lähivise on otsustava tähtsusega just eriti siis kui tahame, et mängitav tulemus oleks parem kui keskmine püütav tulemus ehk Par, seda eriti rajal, mis vastab mängija võimetele ja oskustele. Keegi ju ei taha ringi mängides, et pärast pikki ja täpseid viskeid võetakse rajalt miinuse asemel hoopis paar plussi ja seda just sellepärast, et puttimisel visatakse kehvasti. Samas ei ole ikkagi just palju neid mängijaid, kes eesmärgipäraselt ja rutiinselt lähiviskeid harjutaksid. Küsimus on miks peaks puttimist harjutama?

Üheks loogiliseks põhjenduseks on see, et tõenäoliselt pole sa ühtegi head põhjust kuulnud, mis sind mõjutaks piisavalt, et harjutama hakata.

Sellepärast ka järgnevad põhjendused, mis aitavad leida motivatsiooni puttimise treenimiseks.

Saada paremaks ja teha paremaid tulemusi

Lihtne ja loogiline ning ka peamine põhjus üldse, miks ükskõik millist spordiala treenida. Selle väljundiks või mõõdupuuks, millega treenimist õigustada on silmaga nähtavad paremad tulemused, mis kajastuvad lõpuks ka teie skoorikaardil. Kuna see on lihtne ja loogiline, siis siin maal arusaam harjutamise vajadusest ka lõppeb. Puttimist harjutame sellepärast, et mida paremaks muutub puttimise täpsus ja sisseminemise tõenäosus, seda suurema tõenäosusega on parem ehk madalam ka lõppskoor. See on silmaga nähtav ning ümberlükkamatu tõde. Viskad puti sisse ja oledki edukalt selle korvi ära mänginud ning võid edasi liikuda, samas kui mööda visates pead endale kirja panema kehvema tulemuse.

Siit jõuamegi puttimise harjutamise ja puttimise paranemise vahelise seoseni, mis kajastub lõppkokkuvõttes skoorikaardil.

Tasuks mõelda kaugemale ja küsida endalt, et olgugi ja arusaadavalt muutub harjutades asi paremaks siis miks see ikkagi juhtub? Golfis on see selgitus tänu oma psühholoogilistele osadele, palju sügavam kui lihtsalt põhjus-tagajärg selgitus. Mõelge just järgnevatele punktidele, mis on tegelikult teatud mõttes just selle esimese peamise mõtte alapunktid. Pange ka tähele, kuidas need alapunktid on omavahel seotud.

Enesekindlus

See peaks olema loomulik, et mida rohkem sa midagi harjutad, seda paremaks sa selles, mida sa parasjagu harjutad ka muutud, mis siinses kontekstsis tähendab, et sa saad lihtsalt rohkem putte sisse, kui sa lähiviskeid sooritad.

Siinkohal tulebki mängu osa, mis annab enesekindluse. Enesekindluse annab meile teadmine, et me oleme seda elementi palju harjutanud ning me oleme võimelised neid putte korvi ka saama, sest me oleme seda juba ju korduvalt teinud. Mida rohkem me putte harjutades korvi saame, seda suurem on ka meie enesekindlus tuleviku puttide suhtes.

Teine osa enesekindluse ja harjutamise koosmõjust on väljend või nimetagem seda filosoofiaks „ Harjuta nagu sa mängid ja mängi nagu sa harjutaksid“. Kui sa paned puttimise harjutamise alla mitmeid tunde ja saad korduvalt kätte tunde, mida tähendab 7 meetri pealt ära panna, siis rajal mänguolukorras on ka sinu enesekindlus tõenäoliselt samalt distantsilt puttides suurem. „Mängi nagu sa harjutaksid“ on mõeldud meeldetuletusena, et sa mängiksid rajal olles teadmise ja tundega, et oled ära pannud ja sa peaksid tegema nii nagu sa harjutades tegid.

Ka see ei ole ilmselt mingisugune raketiteadus, et selle peale poleks ise tulnud. See on ju loomulik, et kogedes rohkem õnnestumisi saame me suurema enesekindluse, aga mida see spetsiifiliselt tähendab ja kas on mingisuguseid kasutegureid veel, mida harjutamine ja enesekindluse kasv endaga kaasa toovad.

Stressitaseme vähenemine ning emotsioonide kontroll või siis lihtsamalt öeldes külma närvi hoidmine

Vaimne osa mängust on suuresti võtmeteguriks sisuliselt iga spordiala puhul ja nii on ta seda ka discgolfi puhul.

Enesekindlus on vaid üks komponent vaimsest poolest, mis discgolfi puudutab. See annab mängijale usu, et ta on võimeline putti ära panema ja aitab seega putti paremini enda jaoks visualiseerida. Lisaks aga annab see mängijale ka seda, et nendes olukordades, kus puttida tuleb, on stressitase madalam.

Nende mängijate jaoks, kes on võistlemise suhtes emotsionaalselt haaratud (turniir, nädalavõistlus, lihtsalt võistluslik ring jne.) on soov olla edukas igal viskel. Sellega kaasneb aga tugev negatiivne reaktsioon kui asjad ei lähe hästi. Ilma enesekindluseta kandub see üle puttimisse, täpsemalt hirmu eksimise ees ja seda eriti just puttide ees, mida me arvame, et me peaksime kindlasti ära panema. Võimalus võtta oma mälusoppidest välja tuhandeid putte, mis sa oled ära pannud ja seda samalt distantsilt, mõjuvad sellele tekkinud hirmule nagu stressi maandavad ravimid. See on väga oluline, sest mängida vaimselt fokuseeritult tervet ringi või võistlust, kus ringe mängitakse rohkem kui üks, võtab ära palju emotsionaalset energiat ning tekitab stressi, mis iga keerulisema viskega kaasneb. Just harjutamine ja sellest tulenev enesekindlus on madalama stressitaseme eelduseks, sest vähem möödaviskeid ja kindlam tunne lihtsalt tekitavad vähem stresssi.

Pööratud püramiidi efekt viske valikul

Targemad discgolfi mängijad kaaluvad alati iga viske tagajärgi enne kui nad otsustavad millise kettaga visata, millist trajektoori valida ning kuidas läheneda.

Lihtne näide oleks see, kui paremakäeline mängija viskab tagantkätt, valides seejuures visatavaks kettaks väga ülestabiilse ketta rajal, kus vasak pool terve fairway ulatuses on piirnemas järvega.

puttimise harjutamine

Tagajärgedest lähtuva loogika alusel pole selline kettavalik kuigi mõistlik, sest väga ülestabiilne ketas võib väga suure tõenäosusega hajuda järve ja see tähendab, et tegemist pole targa otsusega. Sama tagajärgede loogika on laiendatav ka teiste muutujate suhtes ning selles tulenevalt peaks mängija võimete hindamine sama loogika alusel olema üks terviklikust hinnangust igale sooritatavale viskele.

Pööratud püramiid illustreerib seda kuidas kõik järgnevad discgolfis tehtavad visked on sõltuvad puttimisest

puttimise harjutamine

Sellest mõttest lähtuvalt on sooritatava viske valik samuti nagu ümberpööratud püramiid, kus puttimine on kõige tipus ning draiv on kogu baasaluseks (mis antud juhul on tipus, kuna tegemist on ümberpööratud püramiidiga). Iga viske valikul tuleb vähemalt osaliselt kindlaks teha, mida realistlikult võttes saab mängija teha järgmisel viskel. Sageli on mängija valikud nii lähenemisel kui draivil sõltuvad sellest, kuivõrd võimekas puttija mängija on.

Selle ilmestamiseks on toodud näide:

Sa viskasid oma esimese draivi Par 3 rajal rough’i ehk alale, kust on keerulisem visata, kuna ala on vähem puhastatud ja hooldatud kui fairway. See rough on ühtlasti ka rohkeid puid ja põõsaid täis, mis takistavad sind otse korvile viskamast, kuigi korv on vaid 25 meetri kaugusel. Sul on mitu erinevat teekonda, mida sa võiksid valida, kuid mitte ükski neist pole tavateekond. Ilmselgelt loodad sa vähemalt Par’i mängida sellel rajal. Kui sul on piisavalt enesekindlust oma puttimise suhtes ja seda ka 8 meetri pealt ning sa suudad ette kujutada 15 meetrise diameetriga ringi, mille keskel asetseb korv, siis otsi kõige kõrgema protsendiga või suurema tõenäosusega teekonda, mis su sellesse ringi aitaks saada (teekond B diagrammil).

puttimise harjutamine

Teekond A aitaks sul otse korvini jõuda, kuid on väga raske, kuna vise on keeruline ning tõenäosus õnnestuda on väike. Samas variant B on tunduvalt realistlikum variant just viske sooritamise osas, kuid sellega jõuad sa 8 m kaugusele korvist.

Kui sul aga puudub enesekindlus ja usk oma viskevõimetesse, eriti mis puudutab puttimist, kuid sa tahad ikkagi nulli mängida, siis piirad sa instinktiivselt oma võimalikud teekonna valikud üheni ehk selleni, mis aitab sul kohe korvi juurde jõuda (teekond A) ja seda isegi juhul kui võimalus, et see vise sul õnnestub on väga väike.

Seega on selle juhtumi puhul selgelt näha, kuidas harjutamine toob endaga kaasa enesekindluse, mis vastutasuks annab sulle rohkem võimalusi viske valikul, mis omakorda loob võimaluse, et sa saad valida viske, mille õnnestumise protsent on suurem, mis omakorda viib selleni, et putt, mille sa pead küll kaugemalt tegema, läheb ikkagi enesekindlusest tulenevalt sisse, kuna sa oled seda korduvalt ja palju harjutanud. Viies mõttekäigu aga sammuvõrra veelgi kaugemale, on ka stress, mis eelnevast draivist tekib tegelikult väiksem, sest sul on olemas enesekindlus, et vähemalt Pari suudad sa ikkagi endale päästa, kuna sa suudad ära puttida 8 meetri pealt. See ongi tegelikult pööratud püramiidi loogika viske valimisel.

Psühholoogiline sõda

Discgolf leiab suuresti aset just sinu peas, kuna ainult sina ise oled vastamisi raja ning mängu elementidega. Sisuliselt mitte kunagi ei tasu ennast lasta vastastest ning nende tegudest, sõnadest ja mängust juhtida. Võistluslikult, kui asi jõuab teiste mängijateni, on parimaks võimalikuks variandiks, mida teha, leida lahendus, kuidas ennast sulgeda oma enda mulli sisse ja lasta sisse vaid neutraalset suhtlust, nendega, kes samuti on mängimas (nt skooride ütlemine rajal, viisakas vastamine small-talk’ile). Kui teised on sinu mängust mõjutatud, pole see sinu, vaid nende viga. Tõde seisneb selles, et mõned mängijad lasevad oma mängu mõjutada teiste mängijate mängu poolt.

Kui sellised mängijad näevad vastasvõistlejat, kes mitte ainult ei taba sisuliselt kõiki putte, kuid tunduvad teadvat juba enne markeri maha panekut, kas nad viskavad puti sisse või mitte, siis see võib nende mängu mõjutada ja lõhkuda.

Sel puhul viib just harjutamine enesekindluseni, enesekindlus viib vähesema stressini ning vähem stressi tähendab, et sa oled rahulik, kontrollitud käitumisega ja et selline käitumine lisab just vastastele rohkem stressi. Ära tunne ennast halvasti ja mängi lihtsalt oma mängu, see, kuidas teine sinu mängu suhestub on tema probleem, mitte sinu.

Kuigi harjutamine on enesekindluse loomise juures oluline, siis on sellel ka tegelikult teine tahk. Lithsalt öeldes – Sa ei saa kunagi võita ennast juhul, kui sa usud endale seatud piirangutesse. Ei ole vahet kes sa oled, kas esimest korda rajal olev mängija või Paul McBeth – sinu peas on sinust endast olemas mina-pilt, mis on sinu uskumustesse nii sügavalt juurdunud, et need võivad sind kas viia lõpututesse kõrgustesse või hoida sind pidevalt tagasi. Kui sa oled iseendale vaimselt seadnud klaaslae näiteks skoori osas, siis võid kindel olla, et sinu käitumine, keskendumine ja keha järgivad neid klaaslaest tingitud reegleid, mis sind tegelikult hoopiski piiravad.

Me kõik astume oma lemmik radadele, teades milline on meie skoor seal üldjuhul. Mõned mängijad võtavad just selle skoori endale eesmärgiks, mille alusel püütakse enda tulemust parandada. Teised mängijad lasevad aga skooril ennast defineerida – ei ole vahet kui hästi nad esimese poole mängisid, teisel poolel teevad nad selle kaotusega tasa.

On kaks võimalust, kuidas me vaimselt end piirame. Esiteks seesmiselt – see on pessimisti viis, mängija usub, et vahet pole mida ja kui hästi nad teevad, mingisugune kosmiline jõud keerab nende mängu ikkagi pekki.

Ja siis on seal ka mängijad, kes lasevad oma mina-pilti kujundada teistel mängijatel. See mängija usub sisimas seda mina-pilti, mida teised mängijad tema suhtes on tekitanud. Mõlemad variandid on seotud mõistusega, sinu ajuga, mis aktsepteerib piiratud ideid faktidena, muutes need ideed ümberlükkamatuteks.

Põhisõnumiks on siinkohal see, et igalühel meist on mina-pilt ehk see kuidas me ise end näeme ning igalühel meist on ka erinevad piirangud, mida me arvame enda suhtes olemas olevat.

Eesmärgiks on aga see, et te hindaksite ja analüüsiksite endale seatud piiranguid ja seda, mis teid tagasi hoiab discgolfi rajal ning ka elus. See võib võtta küll kaua aega lahti laskmaks sügavale juurdunud uskumustest, kuid aju on selliselt disainitud, et muutuda ning seega on see võimalik. Sa saad enda mõistust enda suhtes mõjutada. Mõtle oma potentsiaalile, kui sa oled võtnud eesmärgiks lennata läbi püstitatud klaaslae ja anda endast kõik.

Lihasmälu

Selle idee taga on juba ka piisavalt teadust. Tegemist on korduvate liigutustega, mille tulemusena tekib pikaajaline lihasmälu, mis edaspidi aitab sama ülesannet uuesti lahendada, mis lõpuks tähendab seda, et tänu lihasmälule suudab keha sooritada üht või teist asja alateadlikult, ilma, et sa ise peaks pingsalt mõtlema sellele, mida sa teed. See tähendab aga, et tähelepanu tuleks pöörata motoorika ja mälusüsteemide arendamisele, mis lihtsustatult tähendabki seda, et tuleb harjutada, sest siis keha harjub ja jätab liigutused meelde.

Mida rohkem sa midagi harjutad, eeldades, et sa oled jõudnud punkti, kus sa teed seda ka õigesti ja oled saavutamas soovitud tulemusi, seda automaatsemaks see tegevus sinu jaoks ka muutub. Teatud mõttes on ka lihasmälu osa sinu enesekindlusest, mis kasvab harjutamise tulemusena või pakub vähemalt mingisugust pinnast selle kindluse kasvuks.

Kuigi pärast kogu seda loetelu võib tunduda, et harjutamine on ainult rutiinne ja vajalik ja pigem nagu liinitöö, siis tegelikult on üks lihtne põhjus veel, miks harjutada. See on ju tegelikult äge! Korvi viskamine on loodetavasti iga mängija peamine eesmärk ja sellest tulenevalt ei tohiks see olla ju kuidagi ebameeldiv tegevus.

Kui sulle meeldib discgolfi mängida, siis 15 minutit päevas puttimise harjutamisele kulutada ei tohiks olla just liiga suur ohverdus.

Allikad:

http://rattlingchains.com/?p=4110#more-4110

https://zendiscgolf.com/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.