Alustavate discgolfi mängijate põhilised vead

Oled just alustanud discgolfi mängimisega ning jõudnud juba ka vaadata erinevaid YouTube’i discgolfi kliinikuid ja videosid, mis õpetavad, kuidas discgolfi viskeid peaks sooritama. Ilmselt oled saanud ka mõnelt kogenumalt mängijalt õpetussõnu kuidas viskama peaks ning seega sa justkui tead, mida sa tii alale minnes või rajal olles pead tegema, et korvile võimalikult lähedale saada. Ometi mingil põhjusel, ei lenda su ketas kaugemale 50st, 70st või 90st meetrist. Sa küsid endalt miks, sest enda arust teed sa ju kõike seda, mida sulle on õpetatud videotes, kuid sellest hoolimata ketas lihtsalt ei lenda kaugema, ükskõik kui kõvasti sa ka ei prooviks.

Selle tõlkeartikli eesmärgiks on anda 4 võimalikku põhjust, mis võivad sinu pikemaid kettalende tagasi hoida. Alustavate discgolfi mängijate põhilised vead on üsnagi universaalsed, kuid sugugi mitte kõikehõlmavad, mis tähendab seda, et kui oma discgolfi viskeprobleemidele ei leia sa lahendust sellest loost, peaksid sa küsima nõu mõnelt kogenud mängijalt, kes sind nõu ja jõuga aidata oskaks. Näiteks võid sa Facebookis liituda grupiga Discgolf ja lisada oma küsimuse või video sealsele seinale ning saada abi Eesti discgolfi kommuunilt. Muidugi võid ka julgelt kirjutada siia samasse Stamp discsi. Nüüd aga asja juurde!

 

1. Sujuv vise – pika ja täpse viske alustala

Kindlasti on keegi, kes on rohkem mänginud, seda ennegi öelnud, et sujuva viskega saad ka kaugele. Mida see aga õigupoolest siis tähendab? Tegelikult on selgitus sellele üsnagi lihtne. Sujuv vise tähendab, et viset sooritades on sinu keha lõdvestunud või pingevaba kuni nii hilise hetkeni viske soorituse ajal kui võimalik. Proovides kaugele visata, tõmbad sa üldjuhul oma lihased pingule. Pinges lihased aga ei liigu kiiresti ja seetõttu viskad sa tegelikult tunduvalt aeglasema viske, kui sa seda lõdvestunud olekus teeksid. Aeglasemad visked ei lenda aga väiksema kiiruse tõttu kaugele ning lisaks ei võimalda pinges lihased ka nii täpselt sihtida.

Discgolfi mängijana pead sa aru saama sellest, et sa üritad visata kiiresti, mitte tugevalt. Selle asemel, et oma lihased pingule ajada nagu sa hakkaksid poksikotti lööma, püüa lihased hoida lõdvana hetkeni kui vise jõuab toimumise keskpunkti, kus ketas on sinu rinna juures. Sellel hetkel, kui ketas on rinna juurde jõudunud peab toimuma tõmme või illustreerivalt “plahvatus” ehk kiiruse rakendumine, mis viskesse ja ketta lahtilaskmise hetke lisab vajamineva täpsuse ja distantsi. Harjutades seda, märkad sa peagi, et mitte ainult ei pikene su viskepikkus vaid ka visketäpsus.

Väike stiilinäide ka maailma paremiku poolt.

Content not available.
Please allow cookies by clicking Accept on the banner

2. Leia õige ketta haare

Ilmselt on enda jaoks õige haarde leidmine üks raskemaid asju, mida õppida. Haare peaks olema kokkusurutud ja tihke, aga mitte nii tugev, et su sõrmenukid on valged. Samal ajal peaks peaks su ranne olema ka avatud, kuid ta ei tohiks liikuda, sest muidu muutub tõmbehetkel ketta viskenurk ja see omakorda mõjutab tervet viset ja selle täpsust. Milline on sinu haare? Kas sa püüad ketast oma haardega kägistada või lendab ta su sõrmede vahelt välja varem kui ta peaks? Hea haare on ühtlasi ka mugav, ta ei ole liiga lõtv, kuid ta ei muuda ka su sõrmenukke tugevast haardest tingituna valgeks. Hea haarde saavutamiseks ei ole vaja ka oma rannet või kätt pingesse ajada. Hea haare on tihke, kuid samal ajal ka lõdvestunud.

Võta ketas oma haardesse ning veendu, et su ranne ei oleks pinges ning et su käsi on samuti lõdvestunud. Las mõni sõber proovib ketast su käest kergelt ka sikutada. Disc ei tohiks sinu haardest välja tulla, kui sõber muidugi just väga kõvasti ei sikuta. Liiga lõdva haarde korral tekib grip-slip (liiga vara lahti lastud vise) ning sellest tulenevalt ei saa disc ka piisavat impulssi, mis paneks ta kiiremini liikuma. Liiga tugeva haarde korral tekib aga grip-lock või haarde lukustatus (liiga hilja lahti lastud vise) ning samamoodi saab disc vähem impulssi kiiruse saavutamiseks. Kui haare on õige, siis on ka lahtilaskmise aeg tunduvalt lihtsamini kontrollitav ja õigeaegsem ning maksimaalne võimalik impulss, mis paneb ketta kiiremini liikuma, rakendub ka sellesse viskesse.

 

3. Hoovõtt

Kõige levinumaks valearusaamaks viskel kiiruse saavutamise juures on see, et suurema kiiruse saavutamiseks peab ilmtingimata hoovõtt olema mitte kohapealt vaid joostes. See aga on tõest tegelikult vägagi kaugel ja seda eriti discgolfi mängimist alles alustades. Alles siis kui sul on piisavalt hea visketehnika, võivad kiiremad hoovõtud anda mingi ekstra jõu, mis aitavad viskel kaugemale lennata, kuid miinuspooleks on kahtlemata see, et visketäpsus väheneb üsna olulisel hulgal. Selle tõttu ei näe ka tihti, et keegi joostes hoovõttu kasutab. Alustajale on tunduvalt kasulikum visata kohapealt ning veenduda, et sinu tehnika on puhas või siis kui on tunne, et oleks vaja lisada enam tempot, teha väga aeglaselt ristsammu.

Kui sa ristsammu tehes jooksed, siis liigud sa peamiselt külgepidi, saavutades maksimumkiiruseks 11 km/h. Enne viske tegemist, paned sa oma tugijala ette ning pöörad oma kanda ja sealt edasi juba tervet oma keha. Reaalsuses seega annab joostes viskele peale minemine sulle juurde kuni 5 km/h mis viskesse impulssi ja kiirusesse rakendub. Pole just väga palju, ega ju?

Tegelikult on kogu tekkiv impulss, mida sa saad viskesse raknendada sõltuv lihaste, puusade, ülakeha, õlgade ning lõpuks viskekäe ajastamisest. Kogu keha pöörde toimumise kiirusest sõltub kui palju impulssi kettale rakendub ning kui kiirelt ketas sinu käest välja lendab. Ristsamm on vaid väga väike osa sellest viskest ning tema peamiseks eesmärgiks on tempo hoidmine.

Vaimselt sai võib-olla, et ei usu seda, kuid on tõenäoline, et sa viskad kaugemale ja täpsemalt just kohapealt mitte aga viskele peale joostes. Ja isegi kui me kaotame selle punkti mõttest ära visketäpsuse olulisuse, siis sellegipoolest on sinu kiireim kohapealt tehtud vise tõenäoliselt sama pikk kui kiireim jooksusammult tehtud vise. Seega on suurimaks puudujäägiks pealejooksmise puhul just täpsus ning stabiilsus ja pole seega pealejooksmist väärt. Võta hoog maha ning jooksmise asemel viska kas kohapealt või tee ristsammud väga rahulikult.

Ristsammude osas tagantkäe puhul vaata ka uuesti ülemist gifi.

4. Kiire ketas üldjuhul ei küta

Ilmselt kõige üldlevinum viga üldse, mida rajal näha võib, ka mina ja ilmselt paljud teisedki tegid ja teevad seda viga endiselt. Tegemist on olukorraga, kus alagaja viskab liiga ülestabiilse ning kiire kettaga. Selle asemel tuleks kasutada palju kergemat, aeglasemat ning stabiilsemat ketast, eriti just alguses. Seda juba sellepärast, et aeglasema ja stabiilsema kettaga on sul palju lihtsam õppida selgeks õige tehnika kui teha seda täisjõuga viskeid loopides, kus kõik sinu lihased on pingul ning nukid on haardest valged, sest kogu jõud, mis sul on, üritad sa rakendada sellesse ühte purakasse, mis peaks ju kohe tulema.

Kui sa jätkad kangete (ülestabiilsete) ja kiirete ketaste viskamist, rikub see kõigepealt su tehnika, mis aga tähendab seda, et discgolfis paremaks saamine on tulevikku silmas pidades kindlasti oluliselt keerulisem. Lisaks ei naudi sa ka mängu nii palju kui iga kord kui sa viske sooritad, lendab su ainult 30 meetrit ning keerab siis kohe hyzeris vasakule või paremale ära. Põhjus on selles, et sa lihtsalt ei suuda sellele kettale nii palju impulssi anda, et ta oma normaalse kiiruseni jõuaks.

 

Üldiseks reegliks on, et sa alustad putteritega ja liigud neilt edasi keskmaa ketasteni ning alles pärast seda kui oled võimeline eelnevaid viskama, haarad kotist või poest pikamaa ketaste järele. Täiesti kindlalt võib väita aga seda, et paljud seda reeglit ei järgi, kuid iga mängija, kes on edasijõudnu, leiab, et ta soovib, et ta oleks just sedasi alustanud. See tähendaks, et õppimiskõver olnuks hoobilt poole lühem ja heale tasemele jõudmine seega poole kiirem.

Kui sa aga ikkagi tunned kiusatust draiverite järele, siis vali ketas, mille kiirus on väiksem kui 10 ja selle stabiilsus -0,5 või vähem. Alustades disciga mille kiirueks on 6-7 ja stabiilsus -3, kuid mis ikkagi läheb üle, proovi ketast mis on kiirusega 6-7 kuid, mille stabiilsus on -1. Kui ka see läheb üle, siis liigu kiiruse skaalal pisut üles. Heaks võimaluseks kuidas disce proovida on küsida kogenud mängijatelt näpunäiteid. Paljud on valmis aitama ning soovitama kettaid algajatele ning üldiselt lasevad nad ka kettaid proovida, kui te vähegi viisakad olete.

Lisaks tasub enda jaoks sobiva ketta leidmisel muretseda neid endale 3-6 tükki, samast plastikust ja samas kaalus. Miks? Harjutades mängimist, on kasulik omada ühe ketta koopiaid, et saaksid teha viske ja siis seda viset uuesti sama kettaga korrata, ilma et peaksid ketast pärast viske sooritamist kohe uuesti üles korjama.

 

Originaalartikli allikas: http://discgolfanswerman.com/blog/4-common-driving-mistakes-beginners-make-in-disc-golf/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.